Statoil: riik seadku konkreetsed maksulaed

Siimann tegi ettepaneku, et ettevõtluse jätkusuutlikkuse huvides on oluline vältida järske maksutõuse, nagu kavandatakse mootorikütuste aktsiisitasude valdkonnas alates 2016. aasta veebruarist. "Kuna Statoil pakub äriklientidele ka rahvusvahelisi maksekaardilahendusi, siis on transpordiettevõtetest kliendid juba asendanud siseriiklikud maksekaardid rahvusvahelistega, et olla edaspidi valmis tankima Lätis ja Leedus," selgitas Siimann. "Kokkuvõttes võib see viia nii mootorikütuste turumahu kui ka aktsiisilaekumise vähenemiseni Eestis ja annab eeliseid lätlastele. Samas sõidavad need samad veokid ikkagi Eesti teedel."

Ta lisas, et ka Leedu tõstis mõne aasta eest järsult aktsiisimakse, kuid pärast laekumiste vähenemist muutis oma aktsiisipoliitikat.

Siimann leidis, et kaaluda võiks sotsiaalmaksu miinimumi kaotamist, mis aitaks tööjõuturule rohkem töötajaid, kes soovivad teha esmatasandi töid väikese koormusega, näiteks paar tundi päevas. "Ootame ka, et riik annaks konkreetsemad raamid, sealhulgas maksulaed, kohalike omavalitsuste kehtestatavatele maksudele – müügimaks tõi kaasa korraliku segaduse, mistõttu hiljem tuli makse osaliselt tagastada," märkis Siimann. "Sama kurioosne on Tallinna linna plaan tõsta niigi kõrget reklaamimaksumäära alates 2017. aastast veel 22%."

Statoili finantsjuht tõdes, et maksupoliitika puhul on kindlasti rakse kõiki osapooli rahuldada. "Ettevõtjate ootus oma ärisse investeerimisel ja tasuvusarvutuste tegemisel on aga see, et riigil oleks pikaajalisem vaade maksupoliitikale ning uusi maksutõuse saaks plaanide tegemisel juba varakult arvesse võtta," sõnas ta. 

Siimann tunnustas maksu- ja tolliameti tööd maksude kogumisel, sest see on tema sõnul aidanud parandada ausat konkurentsi mootorikütuste turul. "Kindlasti on oluline, et see töö jätkuks: nähes statistikat, kuidas on viimastel kuudel kiiresti kasvanud raskekütteõli Eestisse tarnimine, võib arvata, et kütuselaadseid tooteid, mis kohapeal diislikütuseks segatakse, jõuab turule varasemast rohkem. Aktsiisitasude erinevuse tõttu jääb riik ka hetkel osast maksutulust ilma."

Majanduslikku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD värskest ülevaates liikmesriikide maksutrendidest nimetatakse Eestit ära riikide hulgas, kus maksukoormuse tõus oli eelnenud aastaga võrreldes üks suuremaid.

Eesti maksukoormus oli 32,9%. Rahandusministeerium põhjendas, et maksukoormus on tõusnud, kuna maksu- ja tolliamet kogud maksud paremini kokku. Kui samade määrade juures makse paremini koguda ja tulude kasv on kiirem kui SKP kasv, kasvab ka maksutulu suhtena SKPsse.

Tänane Äripäev kirjutab, et ettevõtjad on maksukoormuse kasvu pärast mures. OECD riikide hulgas on Eesti maksukoormuse poolest umbes keskel, kuid paistab silma maksukoormuse hoogsa kasvuga.